Õpiobjektid

Otsisin oma õpiobjekte MERLOT repositooriumis, kuna seal oli kõige rohkem vastavusi minu päringutele, teistes ei leidnud suurt midagi (või ei osanud otsida). Otsisin Infootsingu teemalisi õpiobjekte ja leidsin mitmeid huvitavaid materjale:

1. Mach, M. (2008). Combining AND, OR, NOT (Advanced Boolean) [Animasioon]. Vaadatud internetis 14.12.2008 repositooriumis MERLOT, http://lib.colostate.edu/tutorials/booleanadv_info.html Avatud sisulitsentsi pole kasutatud ja autoriõigused määramata.
2. Badke, W. (2008). Research Strategies: finding a way through information fog [Õppematerjal]. Vaadatud internetis MERLOT repositooriumis 14.12.2008 http://www.acts.twu.ca/lbr/textbook.htm Avatud sisulitsentsi pole kasutatud ja autoriõigused on määratud.
   
3. Peifer, E., (Disainer), Honey, F., (Toim.), Carroll-Mathes, P., Gerstung, C., Boetcker, R. (Sisu autorid) (2008). A Course in Information Literacy [Tutoriaal]. Vaadatud internetis MERLOT repositooriumis 14.12.2008 http://ucc.sln.suny.edu/ Avatud sisulitsents puudub , autoriõigus on peal ja allikakood ei ole kättesaadav.

Kirjete koostamisel tekkis küsimus, kas kirjesse märgitakse allika aadress repositooriumis või algallika asukoht? Panin praegu algallika aadressi.

Avatud sisulitsentsi kasutamist ei ole minu poolt otsitud õppematerjalide hulgas kohanud, tundub, et see on päris uudne teema (minagi kuulsin sellest esmakordselt siin kursusel).

Teadusartiklite otsing

Otsin sageli oma aineteks teadusartikleid erinevates andmebaasides. Selleks külastan ma Eesti Rahvusraamatukogu teatmesaali, kus on vaba juurdepääs väga paljudele andmebaasidele. Sooritasin otsingut EBSCOs ja Emeraldis. Otsisin materjale aine "Multimeedia ja elektrooniline kirjastamine" ettevalmistamiseks ja otsisõnadeks olid "electronic publishing", "web 2.0", "e-book and publishing". Piirasin ka artiklite ilmumiskuupäeva - alates 2006 kuni 2008 lõpuni. Otsitulemused on andmebaasiti erinevad, EBSCOs on neid rohkem, aga kuna kõikide artiklite puhul on olemas annotatsioonid, siis saab kiiresti vajalikud dokumendid ära valida ja siis endale e-postiga saata. Enamustel artiklitel olid täistekstid saadaval, kuid olid ka mõned hinnalised eksemplarid...

1. Cox, A. M. (2008). Flickr: a case study of Web2.0. Aslib Proceedings: New Information Perspectives, 60(5), pp. 493-516. Vaadatud 15.12.2008 andmebaasis Emerald Fulltext.
ETISe kategooria 1.1.

2. Harper, E. (2008). Social Studies: Print's Response to Web 2.0. The Seybold Report, 7(20), pp. 9-10. Vaadatud 12.11.2008 andmebaasis EBSCOHost.
ETISe kategooria: 1.2.

3. McClure, M. (July/August 2007). A Case of Increasing the Functionality and Profile of Ebooks. EContent, pp. 61-63. Vaadatud 13.11.2008 andmebaasis EBSCOHost.
ETISe kategooria: 1.1.

4. Hahn, J. (2008). Mobile learning for the twenty-first century librarian. Reference Services Review, 36(3), pp. 272-288. Vaadatud 12.11.2008 andmebaasis Emerald Fulltext.
ETISe kategooria: 1.2.

5. Secker, J. (2008). Social software and libraries: a literature review from the LASSIE project. Program: electronic library and information systems, 42(3), pp. 216-231. Vaadatud 12.11.2008 andmebaasis Emerald Fulltext.
ETISe kategooria: 1.1.

Otsingu käigus probleeme ei esinenud, vahest oli mõni andmebaas aeglane või kadus ära ühendus, aga hiljem kõik taastus.

Allikakriitiline suhtumine

Rääkides allikakriitilisest suhtuimisest oma töös, siis ennem ei ole ma kunagi mõelnud selle peale, kas minu poolt kasutatud allika autor üldse eksisteerib... Usaldusväärsust olen ikka alati püüdnud kuidagi moodi kontrollida. Otsin informatsiooni enamasti litsentseeritud andmebaasidest (EBSCO, Elsevier), Eestis siis ESTERi kataloogis, ISE artiklite andmebaasi jne. Interneti otsingu puhul üritan alati võimalikult palju uurida artikli autori kohta : kes ta on, kus töötab jne. Samas illustratsioonide puhul, mida olen siiski õppeeesmärkidel Internetist võtnud, ei ole tihti võimalik autorit identifitseerida ja ega ei ole viitsinud ka. Olen rikkunud autoriõiguseseadust ja tõlkinud graafikuid ja skeeme. Pean tunnistama, et ei teadnud, et see pole lubatud.
Mul on väga hea meel teada saada, et on olemas avatud sisulitsentsid ja katsun ka ise nendega lähemalt tutvuda ja kasutama hakata.

Ülesande täitmiseks sobiva pildi leidsin Wkimedia Commons'i veebilehel.
Kirje:
Tagger, Josef. (2007). Unity. [Foto].Wikimedia Commons. Vaadatud Internetis 04.11.2008 http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:UNITY.jpg

Sooritasin otsingu vaid avatud sisulitsentsiga piltide seas, selliseid pilte oli seal väga vähe - 77 tk. See foto meeldis ja sobis illustreerivaks materjaliks ühele minu ainele.
Pildi kasutamiseks oli luba sellise märgistusega: CC; CC-BY-2.5., ehk siis Creative Commons avatud sisulitsentsid. Kahjuks ei oska täpsemalt öelda, mida tähendavad tähed BY...

Viidete haldamine

Tutvusin erinevate viidete haldamise süsteemidega, selleks kulus rohkem aega, kui eelnevate ülesannete puhul.
Lauaarvuti põhistest paketidest valisin EndNote-i ja Scholar's Aid-i.
EndNote'i kasutajaliides on arusaadav ja suhteliselt lihtne. Proovisin lisada mõned kirjed, eksportida neid Wordi. Kõik töötas ilusti. Kirje lisamisel on võimalik valida erinevaid allikatüüpe (teadusajakirja artikkel, raamat, blogi, lõputöö, maakaart jne). Ja kui hakkad välju täitma, siis näed, et neid on ka ikka väga-väga palju. Seega kirjeid on võimalik teha väga põhjalikult, aga hetkel ei oska öelda, kas mul seda praktikas vaja läheks. Raamatukogudes kasutatakse ka taolisi süsteeme ja seal on tõesti see vajalik, kuna teavikuid on palju ja otsida peaks saama väga erinevate tunnuste järgi. Minu puhul on kõige tähtsamad otsinguparameetrid märksõna, autor, pealkiri ja ilmumisaasta. Muidugi neid sisestatavaid parameetreid saab ka vähendada või lihtsalt mitte sisestada.
Ainuke asi, millega ma ei saanud EndNote'i puhul hakkama oli kirjete vormi muutmine (nt APA-vormingust MLA-vormingule). Pidin hakkama Wordis käsitsi muutma, aga see ei ole muidugi õige... Eks pean veel antud programmiga põhjalikumalt tutvuma.

Scholar's Aid on samalaadne programm, tõmbasin veebist ilusti ära, aga alguses olin segaduses, sest töölauale ilmus peale installeerimist 2 programmi: Scholar Aid 4 Notes ja Scholar Aid 4 Library. Notes-ga ei osanud ma midagi peale hakata, aga Library meeldis mulle väga :-). See oligi see sama viidete ja kirjete haldamise programm ja selle kasutamine oli väga lihtne ja kuidagi intuitiivsem, kui EndNote. Sain ka ilusti kirjete vormistamisnõudeid vahetada (MLA-st APA-le nt), mida leidsin Preferences nupu alt (EndNote'i puhul ei leidnud). Kirje transportimine Wordi oli ühe klikiga teostatav (sain enne valida, mis kujul seda viiakse). Igati korralik programm ja meeldis isegi rohkem, kui EndNote. Ainuke miinus on ehk see, et siin on vähem allikate tüüpe, aga põhilisemad on ikkagi olemas.

Veebipõhised programmid
Veebipõhistest viidetehaldamisvahenditest valisin CiteULike'i ja Connotea'd. CiteUlike on sarnane Delicious keskkonnale, aga seal saab lisaks siis lisada teadusajakirjade artiklite kirjeid. Kusjuures neid saab otsida sealsamas Journals nupu alt. Proovisin sealt mõnda artiklit enda raamatukogusse lisada, oli suhteliselt lihtne. Sain ka artikli täistekstiga tutvuda, kuna sinna oli viide olemas. Proovisin ka veebist mõnda artiklit lisada, kasutades nupu "Post to CiteULike" brauseri linkide ribal. Muidu on kõik tore, aga artikli lisamisel ilmub artikli asemel hoopis CiteULike'i aken ja palub sisestada kõik artikli andmed, mis tegelikult ei ole mul meeles ja pean siis Back/Forward-nupudega edasi-tagasi käima. Teine variant - kirjutan enne paberile kõik andmed välja ja siis hakkan sisestama. Üks jama oli veel - täpitähti ei tunnistata (vähemalt märksõnades). Ei saanud aru ka, kas sealt saab ka Wordi neid kirjeid üle tuua. Leidsin küll, kuidas saab neid EndNote'i tuua ja BibTex'i, aga see oli ka kõik.

Teine programm, millega tutvusin, oli Connotea. Pean kohe mainima, et selle kasutajaliides meeldis mulle väga. Igal pool olid selgitused ja õpetused kuidas midagi teha, seal ei saagi vist enne tööd alustada, kui on kõik selgeks õpitud :-).
Kirje lisamiseks on seal kaks põhivõimalust - otse internetist browseri lemmikute ribale paigutatava nupu abil või käsitsi (Add a bookmark). Suurt teadusartiklite andmebaasi seal kahjuks ei olnud.Suvalise Interneti artikli lisamine sujus kenasti ja ei pidanud Back/Forward nupu kasutama, sest sisestusvorm avanes eraldi väikses aknas. MyLibrary kirjeid saab eksportida erinevates formaatides, txt-s, xml-is, EndNote ja BibTexi programmide jaoks, aga ka MODS'i (USA Kongressi Raamatukogu metaandmete formaat) . Paraku aga ei sobi kirjete formaat otse Wordi sisse toomiseks (nt kirjanduse loetelusse), tegemist on siiski vaid lingiga artikli juurde ja kirjet peab koostama ikkagi ise. Või siis eksportida EndNote'i, kui see on olemas...Nii et võimaluste poolest jääb Connotea CiteULike'ile alla, aga kasutuslihtsus ja vajalikud õpetussõnad kui ei saa mõne asjaga hakkama tegid tutvumist selle keskkonnaga üsna meeldivaks.

Seega viidete haldamiseks valiksin nt Scholar's Aidi, kuna EndNote on kallis. Veebipõhised vahendid on head linkide hoidmise ja vahendamise kohad, neile saab alati ligi, olenemata arvutist või asukohast. Aga ehk piisab vaid ühest (nt Delicious). Üldiselt oli väga tore tutvuda nende võimalustega ja sain palju targemaks. Loodetavasti võtan viidetehaldamisprogrammid omaks ja hakkan aktiivselt kasutama, pean silmas siiski lauaarvuti varianti, kuna see on just see mida õppejõul vaja on :-).

Viitamiskirjete ülesanded

Üks vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist:
Pihlau, Jaak. Edukas otsing Internetis ehk kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn: Külim, 2003.

Amazonis müügil olev raamat:
Silverman, David. Interpreting Qualitative Data: Methods for Analyzing Talk, Text and Interaction. 3rd ed. London: Sage Publications Ltd, 2006.

Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers:
Toikkanen, Tarmo. „Simplicity and design as key success factors of the OER repository LeMill”. eLearning Papers. No. 10, (September 2008). 27.10.2008 http://www.elearningeuropa.info/files/media/media16680.pdf.

Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt:
Broggy, J, and McClelland, G.(2008) „Undergraduate Students’ Attitudes Towards Physics After a Concept Mapping Experience.” Paper presented at the 2008 3rd Int. Conference on Concept Mapping. Tallinn, Estonia & Helsinki, Finland.

Vabalt valitud ajaveebipostitus:
Kask, Maarja. "2. nädal Ühisjärjehoidjad". Ajaveebi postitus. Blogspot. 17.oktoober 2008. 27. oktoober 2008 http://viitamine.blogspot.com/2008/10/2-ndal-hisjrjehoidjad.html.

Vabalt valitud õppematerjal LeMill keskkonnast:
Leinonen, Teemu, & Purma, Jukka. „History of New Media”. Elektrooniline õppematerjal, viimati muudetud 18.06.2008. 27.10.2008 http://lemill.net/content/webpages/history-of-new-media/view.

Parandage vead järgmises viitekirjes:
Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., and Kaipainen, M. (2008, 16.–19. Sptember). "Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes". Paper presented at the 2008 EC-TEL conference, Maastricht, The Netherlands.

Ühisjärjehoidjad

Kõigepealt pean mainima, et seni ei ole ma ühisjärjehoidjaid kasutanud ja oli päris huvitav nendega tutvuda. Samas võttis see päris palju aega....
Valisin lisaks Delicious'ile Blinklist'i teenust. Blinklist tundus väga tore ja lihtne: esimesel leheküljel oli kõik toredasti ära seletatud ja näidatud, pilkupüüdev ahvidega illustratsioon, kuid mida rohkem edasi läksin, seda segasemaks läks. Kõigepealt taheti mulle pähe määrida kingitus 500$ väärtuses ja võttis tükk aega aega, et sellest keelduda. Siis sain alles keskkonda hakata kasutama. Kasutajaliides oli kuidagi imelik - graafilisi elemente ei kuvatud, nende asemel veatekst, üleüldse kohtasin seal paljude linkide puhul veateksti - ehk on keskkona arendamine veel pooleli.
Põhiprobleemiks osutus Blinklisti nuppu lisamine brauseri järjehoidjate ribale. Installeerisin isegi terve BlinkListi riba (lisaks Blink this site nupule). Proovisin siis lisada järjehoidjaid ja tundus, et kõik toimis, aga pärast järjehoidjate nimekrja vaadates ei olnud seal ühtegi järjehoidjat :-(. Proovisin uuesti sisse ja välja logida, brauserit taaskäivitada, aga ei midagi, kuskile olid need järjehoidjad kadunud.... Muuseas, kasutan Firefoxi brauserit ja tegin kõik nii, nagu oli BlinkListi kasutamisjuhendis kirjas. Ei õnnestunud ka Internet Exploresist järjehoidjaid sisse tuua, kuigi pakuti seda võimalust. Ühesõnaga ei saanud seda väga kasutama hakata, kuna pidevalt esines mingeid probleeme. Ainuke asi, mida sain seal teha, oli kõige populaarsemate järjehoidjate ja märksõnade vaatamine.

Hoopis teine asi oli Delicious. Seal kõik ilusti töötas ja keskkond on väga kasutajasõbralik, professionaalne ja lihtne. Avalehel on kohe näha populaarsemad märksõnad ja järjehoidjad - selleks ei pea sisse logima, nagu Blinklistis. Samas oli Blinklistis näha viimati lisatud järjehoidjaid, mida Delicious keskkonnas ei kuvata. Installeerisin järjehoidjalisamise nupud oma brauseri ribale ja lisasin mõned järjehoidjad - kõik ilusti töötas esimesel katsel :-). Õnnestus ka importida oma järjehoidjad Internet Exploreri brauserist. Deliciousi võimalused on päris suured ja ma ei hakkanud kõiki neid proovima, kuna hetkel puudub selleks vajadus.
Igatahes jään antud teenust kasutama ka edaspidi, sest järjehoidjaid on mul eriarvutites ja ka eribrauserites tõepoolest palju ja tahaks neid kuidagi koondada. Nüüd on isegi kahju, et ma varem selliseid asju ei ole kasutanud. Kindlasti soovitan seda ka oma üliõpilastele, kolleegid on juba sellel alal pädevad, kuna ühisjärjehoidjate kasutamine kuulub ka meie eriala õppekava ainete sisu hulka.

3 ülesannet

1. Kui küsida viitamise tähtsuse kohta õppejõududelt (kes on minu kolleegid), siis loomulikult peetakse seda väga oluliseks ja sellest teatakse üpris palju, kuna õppejõud peavad ise antud teemat edendama ja õpetama.
Kui aga küsida üliõpilaste käest, sest siin võib täheldada erinevaid reaktsioone ja vastuseid: esimesel kursusel ei tea enamasti keegi viitamisest suurt midagi ja ei osata mulle kohe midagi vastata. On ka nö bluffijaid, kes teavad, millist vastust ma tahan neilt kuulda, kuna kardavad saada hiljem minult halba hinnet mõnes aines :-). Aga tegelikult vanemate kursuste üliõpilased juba mingil määral oskavad viidata ja allikaid otsida ning kasutada ning oskavad ka viitamist tähtsustada. Samas plagiaati ikka tuleb ette...

2. Korrektse viitamisega materjal:Ülo Kristjuhan ”Kaasaegse ergonoomika alised”, TTÜ, 2000. http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ Viited on teksti sees ja matrjali lõpus on kasutatud kirjanduse loetelu alfabeetilises järjekorras.

Üldiselt on veebis olevad materjalid enamsti interaktiivsed ja viiteid kasutatakse vähe, pigem on linkide loetelu, või lihtsalt lingid teksti sees.
Mittekorrektse viitamisega materjal: Laine Parts ”Toitumisõpetuse õppematerjal”, 2003: http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/toitumis1.html#6
viitamine puudub üldse, kuigi kasutatakse mitmeid erinevaid teooriaid, puudub ka kirjanduse loetelu.

3. Oma üliõpilastele sean meie Instituudis kehtivaid kirjalikke tööde vormistamise nõudeid (autoriks Elviine Uverskaja). Antud juhend on veebis üleval, kuid kahjuks mitte kõik üliõpilased viitsivad sellega tutvuda, seetõttu palju tööd tuleb teha igaühega individuaalselt ja põhjalikult asju seletada.