Rääkides allikakriitilisest suhtuimisest oma töös, siis ennem ei ole ma kunagi mõelnud selle peale, kas minu poolt kasutatud allika autor üldse eksisteerib... Usaldusväärsust olen ikka alati püüdnud kuidagi moodi kontrollida. Otsin informatsiooni enamasti litsentseeritud andmebaasidest (EBSCO, Elsevier), Eestis siis ESTERi kataloogis, ISE artiklite andmebaasi jne. Interneti otsingu puhul üritan alati võimalikult palju uurida artikli autori kohta : kes ta on, kus töötab jne. Samas illustratsioonide puhul, mida olen siiski õppeeesmärkidel Internetist võtnud, ei ole tihti võimalik autorit identifitseerida ja ega ei ole viitsinud ka. Olen rikkunud autoriõiguseseadust ja tõlkinud graafikuid ja skeeme. Pean tunnistama, et ei teadnud, et see pole lubatud.
Mul on väga hea meel teada saada, et on olemas avatud sisulitsentsid ja katsun ka ise nendega lähemalt tutvuda ja kasutama hakata.
Ülesande täitmiseks sobiva pildi leidsin Wkimedia Commons'i veebilehel.
Kirje:
Tagger, Josef. (2007). Unity. [Foto].Wikimedia Commons. Vaadatud Internetis 04.11.2008 http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:UNITY.jpg
Sooritasin otsingu vaid avatud sisulitsentsiga piltide seas, selliseid pilte oli seal väga vähe - 77 tk. See foto meeldis ja sobis illustreerivaks materjaliks ühele minu ainele.
Pildi kasutamiseks oli luba sellise märgistusega: CC; CC-BY-2.5., ehk siis Creative Commons avatud sisulitsentsid. Kahjuks ei oska täpsemalt öelda, mida tähendavad tähed BY...
Wednesday, November 5, 2008
Monday, November 3, 2008
Viidete haldamine
Tutvusin erinevate viidete haldamise süsteemidega, selleks kulus rohkem aega, kui eelnevate ülesannete puhul.
Lauaarvuti põhistest paketidest valisin EndNote-i ja Scholar's Aid-i.
EndNote'i kasutajaliides on arusaadav ja suhteliselt lihtne. Proovisin lisada mõned kirjed, eksportida neid Wordi. Kõik töötas ilusti. Kirje lisamisel on võimalik valida erinevaid allikatüüpe (teadusajakirja artikkel, raamat, blogi, lõputöö, maakaart jne). Ja kui hakkad välju täitma, siis näed, et neid on ka ikka väga-väga palju. Seega kirjeid on võimalik teha väga põhjalikult, aga hetkel ei oska öelda, kas mul seda praktikas vaja läheks. Raamatukogudes kasutatakse ka taolisi süsteeme ja seal on tõesti see vajalik, kuna teavikuid on palju ja otsida peaks saama väga erinevate tunnuste järgi. Minu puhul on kõige tähtsamad otsinguparameetrid märksõna, autor, pealkiri ja ilmumisaasta. Muidugi neid sisestatavaid parameetreid saab ka vähendada või lihtsalt mitte sisestada.
Ainuke asi, millega ma ei saanud EndNote'i puhul hakkama oli kirjete vormi muutmine (nt APA-vormingust MLA-vormingule). Pidin hakkama Wordis käsitsi muutma, aga see ei ole muidugi õige... Eks pean veel antud programmiga põhjalikumalt tutvuma.
Scholar's Aid on samalaadne programm, tõmbasin veebist ilusti ära, aga alguses olin segaduses, sest töölauale ilmus peale installeerimist 2 programmi: Scholar Aid 4 Notes ja Scholar Aid 4 Library. Notes-ga ei osanud ma midagi peale hakata, aga Library meeldis mulle väga :-). See oligi see sama viidete ja kirjete haldamise programm ja selle kasutamine oli väga lihtne ja kuidagi intuitiivsem, kui EndNote. Sain ka ilusti kirjete vormistamisnõudeid vahetada (MLA-st APA-le nt), mida leidsin Preferences nupu alt (EndNote'i puhul ei leidnud). Kirje transportimine Wordi oli ühe klikiga teostatav (sain enne valida, mis kujul seda viiakse). Igati korralik programm ja meeldis isegi rohkem, kui EndNote. Ainuke miinus on ehk see, et siin on vähem allikate tüüpe, aga põhilisemad on ikkagi olemas.
Veebipõhised programmid
Veebipõhistest viidetehaldamisvahenditest valisin CiteULike'i ja Connotea'd. CiteUlike on sarnane Delicious keskkonnale, aga seal saab lisaks siis lisada teadusajakirjade artiklite kirjeid. Kusjuures neid saab otsida sealsamas Journals nupu alt. Proovisin sealt mõnda artiklit enda raamatukogusse lisada, oli suhteliselt lihtne. Sain ka artikli täistekstiga tutvuda, kuna sinna oli viide olemas. Proovisin ka veebist mõnda artiklit lisada, kasutades nupu "Post to CiteULike" brauseri linkide ribal. Muidu on kõik tore, aga artikli lisamisel ilmub artikli asemel hoopis CiteULike'i aken ja palub sisestada kõik artikli andmed, mis tegelikult ei ole mul meeles ja pean siis Back/Forward-nupudega edasi-tagasi käima. Teine variant - kirjutan enne paberile kõik andmed välja ja siis hakkan sisestama. Üks jama oli veel - täpitähti ei tunnistata (vähemalt märksõnades). Ei saanud aru ka, kas sealt saab ka Wordi neid kirjeid üle tuua. Leidsin küll, kuidas saab neid EndNote'i tuua ja BibTex'i, aga see oli ka kõik.
Teine programm, millega tutvusin, oli Connotea. Pean kohe mainima, et selle kasutajaliides meeldis mulle väga. Igal pool olid selgitused ja õpetused kuidas midagi teha, seal ei saagi vist enne tööd alustada, kui on kõik selgeks õpitud :-).
Kirje lisamiseks on seal kaks põhivõimalust - otse internetist browseri lemmikute ribale paigutatava nupu abil või käsitsi (Add a bookmark). Suurt teadusartiklite andmebaasi seal kahjuks ei olnud.Suvalise Interneti artikli lisamine sujus kenasti ja ei pidanud Back/Forward nupu kasutama, sest sisestusvorm avanes eraldi väikses aknas. MyLibrary kirjeid saab eksportida erinevates formaatides, txt-s, xml-is, EndNote ja BibTexi programmide jaoks, aga ka MODS'i (USA Kongressi Raamatukogu metaandmete formaat) . Paraku aga ei sobi kirjete formaat otse Wordi sisse toomiseks (nt kirjanduse loetelusse), tegemist on siiski vaid lingiga artikli juurde ja kirjet peab koostama ikkagi ise. Või siis eksportida EndNote'i, kui see on olemas...Nii et võimaluste poolest jääb Connotea CiteULike'ile alla, aga kasutuslihtsus ja vajalikud õpetussõnad kui ei saa mõne asjaga hakkama tegid tutvumist selle keskkonnaga üsna meeldivaks.
Seega viidete haldamiseks valiksin nt Scholar's Aidi, kuna EndNote on kallis. Veebipõhised vahendid on head linkide hoidmise ja vahendamise kohad, neile saab alati ligi, olenemata arvutist või asukohast. Aga ehk piisab vaid ühest (nt Delicious). Üldiselt oli väga tore tutvuda nende võimalustega ja sain palju targemaks. Loodetavasti võtan viidetehaldamisprogrammid omaks ja hakkan aktiivselt kasutama, pean silmas siiski lauaarvuti varianti, kuna see on just see mida õppejõul vaja on :-).
Lauaarvuti põhistest paketidest valisin EndNote-i ja Scholar's Aid-i.
EndNote'i kasutajaliides on arusaadav ja suhteliselt lihtne. Proovisin lisada mõned kirjed, eksportida neid Wordi. Kõik töötas ilusti. Kirje lisamisel on võimalik valida erinevaid allikatüüpe (teadusajakirja artikkel, raamat, blogi, lõputöö, maakaart jne). Ja kui hakkad välju täitma, siis näed, et neid on ka ikka väga-väga palju. Seega kirjeid on võimalik teha väga põhjalikult, aga hetkel ei oska öelda, kas mul seda praktikas vaja läheks. Raamatukogudes kasutatakse ka taolisi süsteeme ja seal on tõesti see vajalik, kuna teavikuid on palju ja otsida peaks saama väga erinevate tunnuste järgi. Minu puhul on kõige tähtsamad otsinguparameetrid märksõna, autor, pealkiri ja ilmumisaasta. Muidugi neid sisestatavaid parameetreid saab ka vähendada või lihtsalt mitte sisestada.
Ainuke asi, millega ma ei saanud EndNote'i puhul hakkama oli kirjete vormi muutmine (nt APA-vormingust MLA-vormingule). Pidin hakkama Wordis käsitsi muutma, aga see ei ole muidugi õige... Eks pean veel antud programmiga põhjalikumalt tutvuma.
Scholar's Aid on samalaadne programm, tõmbasin veebist ilusti ära, aga alguses olin segaduses, sest töölauale ilmus peale installeerimist 2 programmi: Scholar Aid 4 Notes ja Scholar Aid 4 Library. Notes-ga ei osanud ma midagi peale hakata, aga Library meeldis mulle väga :-). See oligi see sama viidete ja kirjete haldamise programm ja selle kasutamine oli väga lihtne ja kuidagi intuitiivsem, kui EndNote. Sain ka ilusti kirjete vormistamisnõudeid vahetada (MLA-st APA-le nt), mida leidsin Preferences nupu alt (EndNote'i puhul ei leidnud). Kirje transportimine Wordi oli ühe klikiga teostatav (sain enne valida, mis kujul seda viiakse). Igati korralik programm ja meeldis isegi rohkem, kui EndNote. Ainuke miinus on ehk see, et siin on vähem allikate tüüpe, aga põhilisemad on ikkagi olemas.
Veebipõhised programmid
Veebipõhistest viidetehaldamisvahenditest valisin CiteULike'i ja Connotea'd. CiteUlike on sarnane Delicious keskkonnale, aga seal saab lisaks siis lisada teadusajakirjade artiklite kirjeid. Kusjuures neid saab otsida sealsamas Journals nupu alt. Proovisin sealt mõnda artiklit enda raamatukogusse lisada, oli suhteliselt lihtne. Sain ka artikli täistekstiga tutvuda, kuna sinna oli viide olemas. Proovisin ka veebist mõnda artiklit lisada, kasutades nupu "Post to CiteULike" brauseri linkide ribal. Muidu on kõik tore, aga artikli lisamisel ilmub artikli asemel hoopis CiteULike'i aken ja palub sisestada kõik artikli andmed, mis tegelikult ei ole mul meeles ja pean siis Back/Forward-nupudega edasi-tagasi käima. Teine variant - kirjutan enne paberile kõik andmed välja ja siis hakkan sisestama. Üks jama oli veel - täpitähti ei tunnistata (vähemalt märksõnades). Ei saanud aru ka, kas sealt saab ka Wordi neid kirjeid üle tuua. Leidsin küll, kuidas saab neid EndNote'i tuua ja BibTex'i, aga see oli ka kõik.
Teine programm, millega tutvusin, oli Connotea. Pean kohe mainima, et selle kasutajaliides meeldis mulle väga. Igal pool olid selgitused ja õpetused kuidas midagi teha, seal ei saagi vist enne tööd alustada, kui on kõik selgeks õpitud :-).
Kirje lisamiseks on seal kaks põhivõimalust - otse internetist browseri lemmikute ribale paigutatava nupu abil või käsitsi (Add a bookmark). Suurt teadusartiklite andmebaasi seal kahjuks ei olnud.Suvalise Interneti artikli lisamine sujus kenasti ja ei pidanud Back/Forward nupu kasutama, sest sisestusvorm avanes eraldi väikses aknas. MyLibrary kirjeid saab eksportida erinevates formaatides, txt-s, xml-is, EndNote ja BibTexi programmide jaoks, aga ka MODS'i (USA Kongressi Raamatukogu metaandmete formaat) . Paraku aga ei sobi kirjete formaat otse Wordi sisse toomiseks (nt kirjanduse loetelusse), tegemist on siiski vaid lingiga artikli juurde ja kirjet peab koostama ikkagi ise. Või siis eksportida EndNote'i, kui see on olemas...Nii et võimaluste poolest jääb Connotea CiteULike'ile alla, aga kasutuslihtsus ja vajalikud õpetussõnad kui ei saa mõne asjaga hakkama tegid tutvumist selle keskkonnaga üsna meeldivaks.
Seega viidete haldamiseks valiksin nt Scholar's Aidi, kuna EndNote on kallis. Veebipõhised vahendid on head linkide hoidmise ja vahendamise kohad, neile saab alati ligi, olenemata arvutist või asukohast. Aga ehk piisab vaid ühest (nt Delicious). Üldiselt oli väga tore tutvuda nende võimalustega ja sain palju targemaks. Loodetavasti võtan viidetehaldamisprogrammid omaks ja hakkan aktiivselt kasutama, pean silmas siiski lauaarvuti varianti, kuna see on just see mida õppejõul vaja on :-).
Subscribe to:
Posts (Atom)
