Üks vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist:
Pihlau, Jaak. Edukas otsing Internetis ehk kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn: Külim, 2003.
Amazonis müügil olev raamat:
Silverman, David. Interpreting Qualitative Data: Methods for Analyzing Talk, Text and Interaction. 3rd ed. London: Sage Publications Ltd, 2006.
Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers:
Toikkanen, Tarmo. „Simplicity and design as key success factors of the OER repository LeMill”. eLearning Papers. No. 10, (September 2008). 27.10.2008 http://www.elearningeuropa.info/files/media/media16680.pdf.
Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt:
Broggy, J, and McClelland, G.(2008) „Undergraduate Students’ Attitudes Towards Physics After a Concept Mapping Experience.” Paper presented at the 2008 3rd Int. Conference on Concept Mapping. Tallinn, Estonia & Helsinki, Finland.
Vabalt valitud ajaveebipostitus:
Kask, Maarja. "2. nädal Ühisjärjehoidjad". Ajaveebi postitus. Blogspot. 17.oktoober 2008. 27. oktoober 2008 http://viitamine.blogspot.com/2008/10/2-ndal-hisjrjehoidjad.html.
Vabalt valitud õppematerjal LeMill keskkonnast:
Leinonen, Teemu, & Purma, Jukka. „History of New Media”. Elektrooniline õppematerjal, viimati muudetud 18.06.2008. 27.10.2008 http://lemill.net/content/webpages/history-of-new-media/view.
Parandage vead järgmises viitekirjes:
Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., and Kaipainen, M. (2008, 16.–19. Sptember). "Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes". Paper presented at the 2008 EC-TEL conference, Maastricht, The Netherlands.
Monday, October 27, 2008
Monday, October 20, 2008
Ühisjärjehoidjad
Kõigepealt pean mainima, et seni ei ole ma ühisjärjehoidjaid kasutanud ja oli päris huvitav nendega tutvuda. Samas võttis see päris palju aega....
Valisin lisaks Delicious'ile Blinklist'i teenust. Blinklist tundus väga tore ja lihtne: esimesel leheküljel oli kõik toredasti ära seletatud ja näidatud, pilkupüüdev ahvidega illustratsioon, kuid mida rohkem edasi läksin, seda segasemaks läks. Kõigepealt taheti mulle pähe määrida kingitus 500$ väärtuses ja võttis tükk aega aega, et sellest keelduda. Siis sain alles keskkonda hakata kasutama. Kasutajaliides oli kuidagi imelik - graafilisi elemente ei kuvatud, nende asemel veatekst, üleüldse kohtasin seal paljude linkide puhul veateksti - ehk on keskkona arendamine veel pooleli.
Põhiprobleemiks osutus Blinklisti nuppu lisamine brauseri järjehoidjate ribale. Installeerisin isegi terve BlinkListi riba (lisaks Blink this site nupule). Proovisin siis lisada järjehoidjaid ja tundus, et kõik toimis, aga pärast järjehoidjate nimekrja vaadates ei olnud seal ühtegi järjehoidjat :-(. Proovisin uuesti sisse ja välja logida, brauserit taaskäivitada, aga ei midagi, kuskile olid need järjehoidjad kadunud.... Muuseas, kasutan Firefoxi brauserit ja tegin kõik nii, nagu oli BlinkListi kasutamisjuhendis kirjas. Ei õnnestunud ka Internet Exploresist järjehoidjaid sisse tuua, kuigi pakuti seda võimalust. Ühesõnaga ei saanud seda väga kasutama hakata, kuna pidevalt esines mingeid probleeme. Ainuke asi, mida sain seal teha, oli kõige populaarsemate järjehoidjate ja märksõnade vaatamine.
Hoopis teine asi oli Delicious. Seal kõik ilusti töötas ja keskkond on väga kasutajasõbralik, professionaalne ja lihtne. Avalehel on kohe näha populaarsemad märksõnad ja järjehoidjad - selleks ei pea sisse logima, nagu Blinklistis. Samas oli Blinklistis näha viimati lisatud järjehoidjaid, mida Delicious keskkonnas ei kuvata. Installeerisin järjehoidjalisamise nupud oma brauseri ribale ja lisasin mõned järjehoidjad - kõik ilusti töötas esimesel katsel :-). Õnnestus ka importida oma järjehoidjad Internet Exploreri brauserist. Deliciousi võimalused on päris suured ja ma ei hakkanud kõiki neid proovima, kuna hetkel puudub selleks vajadus.
Igatahes jään antud teenust kasutama ka edaspidi, sest järjehoidjaid on mul eriarvutites ja ka eribrauserites tõepoolest palju ja tahaks neid kuidagi koondada. Nüüd on isegi kahju, et ma varem selliseid asju ei ole kasutanud. Kindlasti soovitan seda ka oma üliõpilastele, kolleegid on juba sellel alal pädevad, kuna ühisjärjehoidjate kasutamine kuulub ka meie eriala õppekava ainete sisu hulka.
Valisin lisaks Delicious'ile Blinklist'i teenust. Blinklist tundus väga tore ja lihtne: esimesel leheküljel oli kõik toredasti ära seletatud ja näidatud, pilkupüüdev ahvidega illustratsioon, kuid mida rohkem edasi läksin, seda segasemaks läks. Kõigepealt taheti mulle pähe määrida kingitus 500$ väärtuses ja võttis tükk aega aega, et sellest keelduda. Siis sain alles keskkonda hakata kasutama. Kasutajaliides oli kuidagi imelik - graafilisi elemente ei kuvatud, nende asemel veatekst, üleüldse kohtasin seal paljude linkide puhul veateksti - ehk on keskkona arendamine veel pooleli.
Põhiprobleemiks osutus Blinklisti nuppu lisamine brauseri järjehoidjate ribale. Installeerisin isegi terve BlinkListi riba (lisaks Blink this site nupule). Proovisin siis lisada järjehoidjaid ja tundus, et kõik toimis, aga pärast järjehoidjate nimekrja vaadates ei olnud seal ühtegi järjehoidjat :-(. Proovisin uuesti sisse ja välja logida, brauserit taaskäivitada, aga ei midagi, kuskile olid need järjehoidjad kadunud.... Muuseas, kasutan Firefoxi brauserit ja tegin kõik nii, nagu oli BlinkListi kasutamisjuhendis kirjas. Ei õnnestunud ka Internet Exploresist järjehoidjaid sisse tuua, kuigi pakuti seda võimalust. Ühesõnaga ei saanud seda väga kasutama hakata, kuna pidevalt esines mingeid probleeme. Ainuke asi, mida sain seal teha, oli kõige populaarsemate järjehoidjate ja märksõnade vaatamine.
Hoopis teine asi oli Delicious. Seal kõik ilusti töötas ja keskkond on väga kasutajasõbralik, professionaalne ja lihtne. Avalehel on kohe näha populaarsemad märksõnad ja järjehoidjad - selleks ei pea sisse logima, nagu Blinklistis. Samas oli Blinklistis näha viimati lisatud järjehoidjaid, mida Delicious keskkonnas ei kuvata. Installeerisin järjehoidjalisamise nupud oma brauseri ribale ja lisasin mõned järjehoidjad - kõik ilusti töötas esimesel katsel :-). Õnnestus ka importida oma järjehoidjad Internet Exploreri brauserist. Deliciousi võimalused on päris suured ja ma ei hakkanud kõiki neid proovima, kuna hetkel puudub selleks vajadus.
Igatahes jään antud teenust kasutama ka edaspidi, sest järjehoidjaid on mul eriarvutites ja ka eribrauserites tõepoolest palju ja tahaks neid kuidagi koondada. Nüüd on isegi kahju, et ma varem selliseid asju ei ole kasutanud. Kindlasti soovitan seda ka oma üliõpilastele, kolleegid on juba sellel alal pädevad, kuna ühisjärjehoidjate kasutamine kuulub ka meie eriala õppekava ainete sisu hulka.
Saturday, October 11, 2008
3 ülesannet
1. Kui küsida viitamise tähtsuse kohta õppejõududelt (kes on minu kolleegid), siis loomulikult peetakse seda väga oluliseks ja sellest teatakse üpris palju, kuna õppejõud peavad ise antud teemat edendama ja õpetama.
Kui aga küsida üliõpilaste käest, sest siin võib täheldada erinevaid reaktsioone ja vastuseid: esimesel kursusel ei tea enamasti keegi viitamisest suurt midagi ja ei osata mulle kohe midagi vastata. On ka nö bluffijaid, kes teavad, millist vastust ma tahan neilt kuulda, kuna kardavad saada hiljem minult halba hinnet mõnes aines :-). Aga tegelikult vanemate kursuste üliõpilased juba mingil määral oskavad viidata ja allikaid otsida ning kasutada ning oskavad ka viitamist tähtsustada. Samas plagiaati ikka tuleb ette...
2. Korrektse viitamisega materjal:Ülo Kristjuhan ”Kaasaegse ergonoomika alised”, TTÜ, 2000. http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ Viited on teksti sees ja matrjali lõpus on kasutatud kirjanduse loetelu alfabeetilises järjekorras.
Üldiselt on veebis olevad materjalid enamsti interaktiivsed ja viiteid kasutatakse vähe, pigem on linkide loetelu, või lihtsalt lingid teksti sees.
Mittekorrektse viitamisega materjal: Laine Parts ”Toitumisõpetuse õppematerjal”, 2003: http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/toitumis1.html#6
viitamine puudub üldse, kuigi kasutatakse mitmeid erinevaid teooriaid, puudub ka kirjanduse loetelu.
3. Oma üliõpilastele sean meie Instituudis kehtivaid kirjalikke tööde vormistamise nõudeid (autoriks Elviine Uverskaja). Antud juhend on veebis üleval, kuid kahjuks mitte kõik üliõpilased viitsivad sellega tutvuda, seetõttu palju tööd tuleb teha igaühega individuaalselt ja põhjalikult asju seletada.
Kui aga küsida üliõpilaste käest, sest siin võib täheldada erinevaid reaktsioone ja vastuseid: esimesel kursusel ei tea enamasti keegi viitamisest suurt midagi ja ei osata mulle kohe midagi vastata. On ka nö bluffijaid, kes teavad, millist vastust ma tahan neilt kuulda, kuna kardavad saada hiljem minult halba hinnet mõnes aines :-). Aga tegelikult vanemate kursuste üliõpilased juba mingil määral oskavad viidata ja allikaid otsida ning kasutada ning oskavad ka viitamist tähtsustada. Samas plagiaati ikka tuleb ette...
2. Korrektse viitamisega materjal:Ülo Kristjuhan ”Kaasaegse ergonoomika alised”, TTÜ, 2000. http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ Viited on teksti sees ja matrjali lõpus on kasutatud kirjanduse loetelu alfabeetilises järjekorras.
Üldiselt on veebis olevad materjalid enamsti interaktiivsed ja viiteid kasutatakse vähe, pigem on linkide loetelu, või lihtsalt lingid teksti sees.
Mittekorrektse viitamisega materjal: Laine Parts ”Toitumisõpetuse õppematerjal”, 2003: http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/toitumis1.html#6
viitamine puudub üldse, kuigi kasutatakse mitmeid erinevaid teooriaid, puudub ka kirjanduse loetelu.
3. Oma üliõpilastele sean meie Instituudis kehtivaid kirjalikke tööde vormistamise nõudeid (autoriks Elviine Uverskaja). Antud juhend on veebis üleval, kuid kahjuks mitte kõik üliõpilased viitsivad sellega tutvuda, seetõttu palju tööd tuleb teha igaühega individuaalselt ja põhjalikult asju seletada.
Mõtted seoses viitamisega...
Viitamine on kahtlemata oluline ja vajalik infokirjaoskuse näitaja, kuid tihtilugu võib kohata kopeeritud ja viitamata kirjalikke töid, enamasti üliõpilaste seas, aga ka õppejõudude vm isikute koostatud õppematerjalides. Viitamise kultuuri tuleb õppejõududel ja tegelikult ka kooliõpetajatel juurutada ja arendada. Ega tegelikult ka mina esimese kursuse üliõpilasena ei teadnud viitamisest midagi ja referaadid olid kõik nö „minu looming”,kuigi tegelikult oli lihtsalt teiste väljaannete refereering.
Nüüd ei kujuta ma enam ette, et koostan midagi ja ei viita või ei kasuta teisi materjale – tekib ebamugav tunne, et ainult minu mõtted ei maksa suurt midagi, peaks ikka otsima ka teiste spetsialistide arvamusi, viitama neile - oma mõtetele kinnituse leidmine annab kindla tunde teadustöö tegemisel ja ka ettekannete või õppematerjalide koostamisel.
Olen alati imestanud, kui enesekindlalt üliõpilased copy-paste meetodit kasutavad ja tulemust oma nime all esitavad, kas tõesti neil on niivõrd suur naiivsus või ülbus? Või hoopis teadmatus? Alati tahetakse kergemat vastupanu teed minna, ja eks sellest võib ka aru saada – noorel inimesel on ju nii palju tegemist, ja nüüd siis pead jälle õppima...
Aga meie – nende juhendajad - peame siiski asja järjepidevalt selgitama ja õpetama, olen täitsa kindel, et lõpuks tekkib ka juhendatavatel viitamisharjumus ja vajalikud viitamisoskused.
Kõige keerulisem viitamise puhul on eelkõige vormistamise aspekt, sest on mitmeid viitamisviise, mida vormistatakse erinevalt. Ka kasutatud kirjanduse kirjete koostamine on keeruline ja täpne töö, mis nõuab kannatlikkust. Eks minagi jätan selle ebameeldiva töö viimaseks ja pean tunnistama näen sellega palju vaeva, sest kasutatud materjalide vormid on väga erinevad ja tihtilugu ei tea, kuidas neid kirjeid täpselt koostada.
Nüüd ei kujuta ma enam ette, et koostan midagi ja ei viita või ei kasuta teisi materjale – tekib ebamugav tunne, et ainult minu mõtted ei maksa suurt midagi, peaks ikka otsima ka teiste spetsialistide arvamusi, viitama neile - oma mõtetele kinnituse leidmine annab kindla tunde teadustöö tegemisel ja ka ettekannete või õppematerjalide koostamisel.
Olen alati imestanud, kui enesekindlalt üliõpilased copy-paste meetodit kasutavad ja tulemust oma nime all esitavad, kas tõesti neil on niivõrd suur naiivsus või ülbus? Või hoopis teadmatus? Alati tahetakse kergemat vastupanu teed minna, ja eks sellest võib ka aru saada – noorel inimesel on ju nii palju tegemist, ja nüüd siis pead jälle õppima...
Aga meie – nende juhendajad - peame siiski asja järjepidevalt selgitama ja õpetama, olen täitsa kindel, et lõpuks tekkib ka juhendatavatel viitamisharjumus ja vajalikud viitamisoskused.
Kõige keerulisem viitamise puhul on eelkõige vormistamise aspekt, sest on mitmeid viitamisviise, mida vormistatakse erinevalt. Ka kasutatud kirjanduse kirjete koostamine on keeruline ja täpne töö, mis nõuab kannatlikkust. Eks minagi jätan selle ebameeldiva töö viimaseks ja pean tunnistama näen sellega palju vaeva, sest kasutatud materjalide vormid on väga erinevad ja tihtilugu ei tea, kuidas neid kirjeid täpselt koostada.
Friday, October 3, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)
